Me kõik proovime täna näha puude taga metsa ning näoplakatite taga plaani selle kohta, millise suuna võtaksid piirkonna arendamises need inimesed, kes oma kandidatuuri on üles seadnud. Me kõik tahame ju paremat homset, kuid positsioon, millest edukat Võrumaad ehitama hakata, ei ole just roosiline. Seetõttu on erakordselt oluline, mida peavad oluliseks valimistel kandideerijad.

Võrumaal väljakutseid jätkub

Võru maakonnas ei ole lennujaama, raudteed ega sadamaid, mis toetaks majandusedu ja soodustaks mobiilsust. Võrumaa on keskustest kaugel ja ühendatud ülejäänud maailmaga vaid maismaatranspordi kaudu. See on aga teadupärast aeglane, kuid modernne elutempo on üha kiirem.

Elanike ehk tarbijate vähesuse tõttu väheneb pidevalt erasektori huvi siin teenuseid pakkuda. Mida vähem tarbijaid, seda suurem surve erasektorile – igasse poodi, panka, postipunkti, tanklasse ja kommertsliinibussi ei jätku enam kliente, et tegevus majanduslikult ennast õigustada saaks. Hiljutine uudis bussiliinide vähendamisest Võru-Tallinn-Võru liinil on vaid üks näide. Neid on veel. Kui üks suleb uksed, teeb seda peagi ka teine. See on ahelreaktsioon.

Toon lihtsa näite. Võru-Tartu liinil vähendatakse busside väljumisi. Töötaja, kes on töölesõiduks kasutanud just seda liini, lahkub töölt. Ettevõtja, kes on ammu olnud raskustes kvalifitseeritud tööjõu leidmisel, suleb uksed. Tööta jääb ka teine inimene, kes samas leiba teenis. Erialaselt sobiva töö puudumise tõttu otsib ta töökohta mujalt ja kolib. Enne teda on lahkunud veel mitmed pered, kes kasutasid kohaliku poe teenuseid. Pood paneb uksed kinni. Peale poe sulgemist jäävad kohapeale veel mõned mobiilsemad. Memmekesed, kes maal elasid, viiakse linna laste juurde, sest bussiliiklus on hõre, kohalik pood suletud ning memm ei saa nii ju üksi hakkama.

Iga teenuse kadumine võib mõjutada uusi ja uusi elanikke lahkuma. Sellest tulenevalt pole enam mõtet järgmistki teenust pakkuda ja nii see läheb. Ja nüüd vähenevad ka avaliku sektori poolt pakutavad teenused. Tervishoiuteenuste valik ja kättesaadavus väheneb, rahvamajade ülevalpidamine muutub liiga kulukaks, lasteaiad ja koolidki optimeeritakse, vähenevad huvitegevuse valikud ning suletakse maakonnabussliine.

Vaatame üksteisele nõutult otsa: miks ei ole võimalik seda protsessi peatada või aeglustadagi!?

Valik on valija kätes

Kas saaksime hetkel teha midagi, et seda tendentsi vähendada? Saame küll! Esimene ja kõige otsesem võimalus on anda oma hääl inimesele, kes suudab pakkuda usutavat alternatiivi. Toredaid inimesi ei pea valima. Valima peab ideid!

Kutsun ülesse lugema valimisplatvorme ja otsima neid kohti, kus on kirjas, mida plaanitakse teha, et Võrumaale tuleks (välis)investeeringud, rohkem elanikke, täiendavat maksutulu ja kuidas planeeritakse Võrumaad turundada.

Kutsun üles tõsiselt kaasa mõtlema pakutud ideede mõju üle. Ma tean, et kõik välja käidavad ideed on toredad ja vajalikud. Aga piiratud ressursside tingimustes on küsimus ideede mõjus.

Toon taas näite. Üks valimisliit kuulutab, et turismihuvi suurendamiseks piirkonna vastu püstitatakse Võru linna vaateratas maksumusega orienteeruvalt 450 000 eurot. Teine lubab sama raha eest valmis ehitada esimese etapi Võrusoo tööstusalast, et oleks loodud võimalus esimestele ettevõtetele kaasaegsele tööstusalale edasi liikuda.  Kumb idee on tegelikult mõjusam?

Uurige ja mõelge kaasa, mida kandidaadid tegelikult lubavad - kas tasuta bussisõitu või läbi hea plaani uute kõrgemapalgaliste töökohtade teket? Kas idee on kerg- või raskekaalus?

Haldusreform ja riigireform on toonud kaasa ka uusi ühiseid väljakutsed, mille lahendamisest sõltub piirkonna elujõulisus. Maakondlik arendustöö jääb uuest aastast kohalike omavalitsuste kanda. Küsi oma kandidaadilt, millist rolli näeb tema koostööl teiste maakonna omavalitsustega.

Head kokkuvõtet Eestis valitsevatest arenguerinevustest saab lugeda siit http://epl.delfi.ee/news/arvamus/valimisnounikud-rikka-ja-vaese-eesti-lohe-kariseb-uha-suuremaks?id=79339320. Artiklis antakse soovitus väiksematele keskustele, mille elujõulisuse suurendamiseks tuleks kõigepealt arendada ettevõtlust ja suurendada piirkondlikku tööhõivet. Sellele aitaks kaasa transpordi- ja sideühenduste arendamine ja piirkonnasisene koostöö. Keskustest kaugemale jäävate piirkondade probleemid on igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavus, ühendusvõimalused keskustega ja kaugtöövõimaluste arendamine.

Seega – kandidaadi ideede hindamisel ära unusta analüüsimast nende tegelikku võimalikku mõju.

Nüüd siis tahaks näha ka platvorme. Huvitav, millises keldrinurgas neid hoitakse, sest näha ja kuulda neist veel pole.

Postituse autor Britt Vahter on Võru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

03:04




00:36

Kaika Suveülikoolil osalenud Aigi Young on MTÜ Tule Maale tegevjuht


Mõned päevad tagasi käisin võrokeste suurel kokkotulekul Kaika Suveülikoolist. Olen sellest üritusest alati teadlik olnud aga ühel või teisel põhjusel jäi sinna siiski minemata. Positiivne laeng, mille see üritus hinge jättis, oli võimas. Kaika Suveülikool on üritus,  mis peaks olema iga tulihingelise võrokese ja võromeelelse inimeses meka.


Kaika Suveülikooli ideekorje. Foto: Aigi Young

Mind meelitas üritusele kutse kahe päevasele mõttetalgutele, kus teemaks „Kuis tetä nii, et meil endil siin hää ellä oles“  ja kolmanda ülikooli päeva intrigeeriv pealkiri  „Mis saa?“.  Maru põnev, kui võrukesed selliste oluliste teemade üle avalikult arutlevad.

Mõttetalgud toimusid kahel päeval kolmes grupis, pea pooled talgulised olid noored. Väga tervitatav nähtus!  Mõttetalgutest võtsin enda jaoks kaasa kolm olulist mõtet:

Esiteks, Võrumaal on üks nähtamatu vägi. Vägi, mis hoiab kinni ja toob tagasi. Et meil siin hästi minema hakkaks, peaks seda väge veelgi turgutama ja kindlasti laskma sel ka välja paista. Väe kasvatamiseks peavad võrukesed õppima väärtustama seda ehedat kultuuri- ja looduskeskkonda, milles me elame ja õppima häbenemata uhkust tundma. Piisab ka piskust: näiteks on meil enamusel ju suusamägi ja tiik oma õuel olemas – tõeline luksus läänemaailmas k.a. Põhja-Eestis. Vägi peab selleks välja paistma, et siia satuks veel rohkem külastajaid, sest ainult nii saab meelitada mõnda neist siia ka püsivamalt elama. „Aga siin ei ole ju noortel tööd, mis selle keskkonnaga ikka peale hakata“, kuulen keskmist võrukest tagareast hõikavat. Neile soovitan kähku läbi lugeda punkt kolm.

02:42

KEEL

Võrumaale annavad näo siinsed inimesed. Võrukesed teeb äratuntavaks nende omavaheline keelepruuk, mille erinevus eesti ühiskeelest on arusaadavuse piiri peal. Võrokese jutt on tihti mõistukõneline, kavalate konksudega ja ümberütlemistega.

Võru keel on üle kahe tuhande aasta vana lõunaeesti hõimukeele üks tütarkeel, mida kõneldakse vana Võrumaa eri kantides natuke erinevalt. Naabrite setode keel on sellesama vana lõunaeesti keele järeltulija. Võru keelt mõistab viimase rahvaloenduse kohaselt 74500 ja seto keelt 12500 inimest.

22:17

Nimi: Einike Mölder

Amet: Eesti Noorsootöö Keskuse kohalike omavalitsuse toetamise üksuse peaekspert

Vanus: 29

Kuidas jõudsid kaugtööni?

Minu senine töö tähendas sageli õhtustel aegadel ja koolivaheaegadel toimetamist, aga kui perre sündisid pisikesed lapsed, siis abikaasaga arutledes mõtlesime, et kõige parem variant oleks kaugtöö, kus ei kuluks väga palju aega tööle sõitmisele. Peale selle soovi väljaütlemist tuligi postkasti tööpakkumine ja nii ma jõudsingi selle võimaluseni teha tööd kodust või kohalikust raamatukogust. Meie külas on ka ütlemine: „Ma ei käi tööl, ma teen tööd“

Kuidas Sinu puhul kaugtöötamine igapäevaselt välja näeb?

Kui tegemist on kodukontori päevaga, siis üldjuhul peale hommikukohvi istun arvuti taha ja töö lähebki lahti. Lõuna ajal sirutan ja teen lastele pai. Skype koosolekud on üldjuhul kokku lepitud, et ka vajalikule suhtlemisele kuluv aeg oleks planeeritud. Kui aga tegemist on kontoripäevaga, mis tuleb ette umbes iga kahe nädala tagant, siis sõidan varahommikul Tartusse ja hüppan sealt rongile ning kella 9-ajal olen kontoris. Rongisõidu sisustan tööasjadega, et aega kokku hoida. Kui vahest on vaja  minna arstile või juuksurisse, siis on need tunnid juba ette tehtud.  Päeva lõpetan Tallinnas kella viie ajal. Siis rongile ja samamoodi koju tagasi. Kontoripäevad aga kuluvad meeskonnaga suhtlemisele ja koosolekutele. Minu töös on üsna palju ka lähetusi – nendel päevadel hüppan autosse ja ajan asjad ära ja olen õhtuks enamasti kodus. Oleme oma meeskonnaga jaganud selliselt, et mina tegelen enamasti lõunapoolsete piirkondadega – seega pole ei minul ega Tallinna kolleegidel ajakulukaid pikki sõite.  

Miks Võrumaa?

Olen siin kasvanud ja elanud. Ülikoolis käisin Tartus, aga olen elanud teadmisega, et Võrumaa on minu kodu ja saab olema ka minu laste koduks. Ilma Haanjamaa vaadete ja kuplite ja järvedeta ei oskakski vist elada. Linnas on küll tore, aga kogukonda ja loodust selliselt ei leia mitte kusagilt. Siia kuulub mu süda ja nii ongi.

Millised on Sinu silmis kaugtöö plussid ja miinused?

Plussid:

• kokkuleppel tööandajaga on võimalus oma tööaega planeerida vastavalt võimalusele,
• ajaline ja rahaline kokkuhoid igapäevaselt töölkäimiselt,
• ei kulu aega sättimisele, meigile ja kontoririiete valimisele igapäevaselt,
• ei jää ilma lapse esimestest sõnadest, kui hoidjaga on kokku lepitud nö „imelistest“ hetkedest teavitamine,
• aega ei kulu kontorisuhtlusele, avatud kontori „rõõmudele“ ja kohvilauajuttudele, on hea võimalus keskenduda,
• võimalus on liikuda oma asjadega vastavalt olukorrale ja võimalustele (nt suvel teha tööd terrassil).

Miinused:

• meeskond on kaugel – meeskonnatunde säilimiseks tuleb planeerida teadlikke kohtumisi,
• kui kodustel on vaja tähelepanu või midagi küsida, siis võib aega kuluda nendele tegevustele ja nö ümberlülitustele.
• ajaplaneerimisega seotud piiride tõmbamine - see tähendab, et peab olema ise üsna konkreetne piiride tõmbamisel ja aja planeerimisel, et isiklik ja tööaeg ei läheks sassi.

Missugused on teie head nipid edukaks kaugtöö tegemiseks?

Kõige olulisem on nii tööandja kui meeskonnaga läbi rääkida erinevad küsimused. Näiteks mis saab siis, kui ma tunnen ennast halvasti; kas Facebook on tööasjade ajamise kanal; kas tööaja kohta tuleb pidada arvestust jne. Samuti on mõistlik olla aktiivne mitteametlikest meeskonnaüritustest osavõtja, sest tunduvalt lihtsam on luua kontakti telefoni või Skype’i teel, kui tead kellega räägid ja kellelt abi palud.

Tuleb olla aus iseenda ja tööandja vastu nii vajaduste kui võimaluste osas ning tuleb osata teha kompromisse.

Üks lõbus lugu kodus töötamise kohta?

Eks meilt nö kaugtöö tegijatelt ikka uuritakse, et kuidas siis on… Ega muud ei olegi, kui et kellelgi teisel pole privileegi ööpesus tööd teha. Ja eks Skype’i koosoleku taustal võib ka üht-teist humoorikat juhtuda, sest ülejäänud pere elab ju oma elu.

05:41

Jaaniõhtuni on veel pisut aega, aga juba täna on teada, et meil siin jaaniööl ei magata. Võidutule, millega oma jaanituld läita, saab tänavu Rannatare juurest täpselt keskpäeval (vahetult peale võidupüha paraadi lõppu). Ning seejärel tuleb valida ainult sobiv koht, kus meeleolukalt aga turvaliselt õhtu mööda saata.

Siinkohal leiate mitmekülgse kava, mille abil oma jaaniaega sisustada.

Kuupäev	Ürituse nimi		Toimumise koht	Lisainfo ürituse kohta
18. juuni	Jaanieelne trall Tsooru lõkkeplatsil		Antsla vald	16.00  orienteerumismäng 19.00  Tsooru Rammumees 2016 võistlus jt. võistlused 21.00  jaaniõhtu simman ansambliga "Elumees"
18. juuni	Jaanipidu Sikalaanõ külas		Rõuge vald	Info: Aare Vumba, aarevumba@gmail.com, tel 5667 6951
22. juuni-11. september	Eesti Vabariigi riiklike ja ametkondlike teenetemärkide näitus „Aus ja kindel“		Vana-Võromaa Kultuurikoda
22. juuni, kell 12	Mõniste talupoe ekspositsiooni avamine		Mõniste Talurahvamuuseum
22. juuni, kell 15	Küüditatute mälestusmärgi avamine		Võru raudteejaam	Korraldaja: Memento Võrumaa Ühendus
22. juuni, kell 17	Heategevuskontsert „Laulud sõdurile 2016“		Võru Spordikeskus	Korraldaja: Carolin Illenzeeri Fond
22. juuni	Haanja valla jaanituli		Rogosi mõisapark	Täiendav info: Sirje Pärnapuu, tel. 516 5728 ; e-post sirjeparnapuu@gmail.comAnsamblid K.O.I ja Tänatehtu
22. juuni, kell 19	Parksepa jaanituli		Parksepa, Kanariku järve ääres	Kontaktisik: Signe Lillipuu, 53424652
22. juuni	Jaanipäevapidu Otsa külaplatsil		Otsa külaplats, Lasva vald, Võrumaa
22. juuni	Mõniste valla Jaanipäev Mõniste 630 raames		Mõniste vald	Kell 9.00 - läti laat Mõniste Rahvamaja juures. Kell 11.30 - päeva avamine ja lipu heiskamine Mõniste Rahvamaja juures. Kell 12.00 - eestiaegse tarvitajate ühisuse muusem- kaupluse avamine Mõniste Talurahvamuuseumi juures. Kell 14.00 - 16.45 - ekskursioonid Mõniste valla piires. Kell 18.00 - avatakse kodukohvikud Mõniste Mõisapargis. Kell 20.00 - taidlejate kontsert Mõniste Mõisapargis. Kell 21.00 - ansambel Lõõtsapillipoisid. Kell 23.00 - ansambel VLÜ.
22. juuni, kell 18		Jaaniõhtu Antsla vabaõhulaval	Antsla vald	Liivimaa Noorte Sümfooniaorkester, rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica külalised, Laheda Mutid, ansambel Mohiito
22. juuni		Vana-Roosa Jaanituli	Varstu vald, Vana-Roosa järve ääres	Esinemised ja ansambel VILDIST  KÜBAR
22. juuni		Jaanituli Loosi mõisapargis	Vastseliina vald	Tantsuks mängib ansambel "KülaTee"
22.juuni		Rahvapidu Jaaniks koju ja muinastule süütamine	Tamula rand, Võru linn	Seoses võidupüha paraadi  toimumisega Võrus 23. juunil 2016.a. toimub 22. juunil 2016.a.Tamula rannas rahvapidu ja muinastule süütamine. 20:30   Mängib kapell Asjapuud. 21:00  Esinevad peojuhid  Koit ja Hämarik koos pensionäride päevakeskuse lauljate ja tantsijatega. 22:00  Muinastule süütamine. Kaasatud noorkotkad, Võru kunstikooli tantsutrupp Katariina ja Võru Kesklinna Kooli laululapsed. 22:30  Võru linna  jaanitule süütamine. Võru Linnavalitsuse tervitused. 22:40 Simman. Mängib ansambel Apelsin. 1:00  Jaanidisko. DJ Meelis Koppel. 3:00  Peo lõpetamine
22. juuni		Jaanituli “Jaanid läbi aja”	Sõmerpalu vald, Osula küla, Harjumägi	Kontaktisik: M.Rosenberg, tel 516 5751
22. juuni, kell 20.15		Võidupüha paraadi peaproov	Võru linn, Vabaduse tänav
23. juuni, kell 9 Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Võru linnakalmistul; mälestustule ja muinastule ühendamine võidutuleks		Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile, mälestustule ja muinastule ühendamine	Võru linnakalmistul
23. juuni, kell 10		Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus	EELK Võru Katariina kirikus
23. juuni, kell 11		Võidupüha paraad	Võru linn, Vabaduse tänav
23. juuni, kell 12		Kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika näitus ja võidutule jagamine valdadele	Võru linn, Tamula rannahoone ees
23. juuni, kell 19		Jaanipäevapidu Oinamäel	Oinamägi, Paidra küla, Lasva vald
23. juuni, kell 17		Jaaniõhtu Boose järve ääres	Antsla vald	Sportmängud, ümber järve jooks, lõke, mulgipuder ja kalasupp, tants.
23. juuni, kell 21		Viitka küla jaanipäev	Vastseliina vald, Viitka päevakeskuse juures	Tantsuks mängib ansambel "Evald ja sõbrad"
23. juuni, kell 18		Kündja küla jaanituli	Vastseliina vald, Kündja Rahvamaja juures	Kavas: 1.Suveteater külalisesinemine 2. Jaanilõkke juures ühised tantsud ja ringmängud 3. Küla pillimehed mängivad ja laulavad tantsuks 4. Vallalistele jaaniöö rituaalid 5. Traditsiooniline jaaniõhtu toit ja jook
23. juuni		Kõrgepalu  küla Jaanituli	Varstu vald, Kõrgepalu
23. juuni		Varstu valla jaanipidu	Varstu vald, Kangsti kiigeplats	Isetegevusprogramm, tantsuks Irena ja Ivar Hansen
23. juuni		Püssä küla jaanipäev	Rõuge vald, Püssä külaplats	Info: Väino Marjak, marjak48@gmail.com,  tel 5622 0512
23. juuni		Urvaste valla jaanipäev	Urvaste vald, Urvaste Uhtjärve kõlakoda	20.00 - JAN  UUSPÕLD näitemänguga  „BRÜSSELI KAPSAS“. Vahele sportlikud võistlused (köievedu, sangpommi rebimine, vägikaikavedu). Õhtu jätkub  ansambliga  SINGER VINGER. Toitlustab ja vaba aega sisustab  NÕIARIIK. JAANITULI! Pääse:  10 eurot
23.juuni, kell 20		Sõduri jaaniöö	Sulbi vabaõhulaval, Sõmerpalu vallas, Võrumaal
23. juuni, kell 19		Juba küla jaanituli	Võru vald, Võrumaal	Kontaktisik: Tuuli Pähn, 53471453
23. juuni, kell 20		Navi Jaanituli	Navi seltsimaja juures	Kontaktisik: Tarmo Timmi, 553 4073
23. juuni, kell 21		Meremäe valla jaanipidu	Meremäe mägi	Tantsuks mängib ansambel Svips
24. juuni		Jaanisimman	Rõuge vald, Viitina Järvesaarel	Info: Heili Velks, heila.ok@mail.ee tel 5342 5713
24. juuni		Vana aja jaanipäev	Uue-Antsla pargis ja Rahvamajas	Esineb ansambel Lõõtsavägilased. Vanaaja näitemäng, vanaaja kombed ja jaanituli.
24. juuni		Jaanituli Järveres	Sõmerpalu vald, Järvere küla	Kontaktisik: M. Rosenberg, tel 5165751
24. juuni, kell 13		Plaani käsitsi heinaniitmise võistlus	Plaani, küla,Haanja vald
25. juuni, kell 20		Jaanituli Voki küla	Vastseliina vald, Voki külakeskuse juures	Toimuvad murumängud, tants
25. juuni		Ülevallaline Jaanipäev Kääpa lauluväljakul	Kääpa lauluväljak, Lasva vald	Spordi- ja  ja vigurvõistlused alates kella 12.00, kontsert kell 19.00, simman kell 21.00

 

01:24