Enne kui sa edasi loed, tahan öelda järgmist. Mina tean, et Võrumaa inimestes on tahet ja elujõudu. Järgnev kirjeldus on äärmus, mis kunagi ei realiseeru, sest siin on motiveeritud ja sihikindlad inimesed (ettevõtjad, vabakonna esindajad, valdade ja linna juhid), kes mõtlevad strateegiliselt ning saavutavad eesmärke. Ometi on vahel tarvis mängida ka mõttemänge, et ühiselt teadvustada alternatiive. Mis juhtub kui … midagi ei tee.

 

Mis see SAVEA üldse on?

 

Lühend SAVEA tähistab Sihtasutust Võrumaa Ettevõtlusalade Arendus.

 

Lihtsustatult öeldes on tegemist sihtasutusega, mida plaanitakse luua Võrumaale, et agressiivselt meelitada piirkonda uusi investeeringuid ja ettevõtteid. Sihtasutus hakkab juhtima ja turundama kuut uut tööstusala (Misso, Väimela, Võrusoo, Antsla, Vastseliina ja Rõuge).

 

Teadupärast ettevõtlusalad ei müü ennast ise. Ka omavalitsustel puudub suutlikkus efektiivsesse turundustegevusse piisavalt investeerida. Rääkimata sellest, kui väheviljakas on turundada ühe piirkonna ettevõtlusalasid eraldi – igaüks oma. Tööstusalade võrgustik loob võimaluse tegeleda kogu piirkonna tööstuspotentsiaaliga kompleksselt, pakkudes investoritele kõige paindlikumaid lahendusi ning laia valikut teenuseid ja asukohti, lähtuvalt investori spetsiifikast ning eri tööstusalade võimalustest.

 

Lisaks tööstusalade turundamisele tegeleb sihtasutus veel Võrumaa kui investeerimiskeskkonna maine kujundamisega, piirkonnas tegutsevatele olemasolevatele ettevõtetele arenguvõimaluste ja laienemisvõimaluste loomisega ning ettevõtluse aktiviseerumisega kogu piirkonnas läbi uute tegevuskohtade tekke.

 

Paraku täna seda sihtasutust veel ei ole. Ponnistused kaasata sihtasutuse loomisse ka riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, nagu algselt läbi sai räägitud, on jäänud viljatuks. Millist kasu loodetakse SAVEAst Võrumaale, sellest pisut hiljem.

 

23:24

Aigi Young on 34-aastane võrumaakas, nagu ta ise ütleb. Ta on kahe lapse ema ja abikaasa Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvanud inglasele. Aigi tõi  pärast 13 aastat Inglismaal ula peal olemist terve pere Võrumaale. Aigi kirjutab lähemalt põhjustest, mis tema pere Eestisse tõid.

Mets Aigi vanemate talus.

„Kas tulitegi ära või?!“ „Te olete ikka nii julged!“ „Kuidas te siin küll hakkama saate?“ Uskuge mind, seda on meie käest küsitud rohkem kui kord. Ka endale tundub natuke naljakas õigustada teistele kaasmaalastele otsust Inglismaalt Eestisse elama tulla.

Miks siis tahab üks eestlane Eestis ja nimelt Võrumaal elada?! Minu jaoks on asi väga lihtne ja tahaksin neid põhjuseid ka teiega jagada.

Me otsustasime kolida Eestisse, et anda oma kahele lapsele parim kasvukeskkond. Tahame, et nad oleksid ümbritsetud inimestest, kes neid tõeliselt armastavad ja neist hoolivad. Ma pean silmas nende vanavanemaid, onusid, tädisid, nende lapsi ja kaugemaid sugulasi. Tahame, et neil tekiks tugev side oma vanavanematega ja nad saaksid koos kogeda asju, mis kasvatavad neist hea ja arvestava inimese. Ma soovin, et neil oleks võimalus kogeda lihtsaid asju: näiteks valmistada vanavanematepäevaks kaardikesi, või osaleda suguvõsa jõululauas, et saada osa ühisest pakkide jagamisest ja pühademelust. Need pealtnäha väikesed ja rutiinsed kogemused on just need, mis loovad meile (ja nüüd meie lastele) kustumatud mälestused ning annavad ka meie vanematele ja vanavanematele tasu meie endi kasvatamise eest.

Me tulime Võrumaale sellepärast, et siin on võrratu loodus. Ma ei ütle, et sama mis Alpid või Aafrika savannid – minu jaoks on Eestis veel parem!  Metsad, mäed, järved, jõed – see on lihtsalt imeline ning juurdepääs sellele on piiramatu. Seda piiramatut vabadust ja kättesaadavust hakkasin tõeliselt hindama alles Inglismaal elades. Inglismaal on kõik kellegi omand, kuhu vaba juurdepääs puudub, on vaid matkarajad põldude vahel ning mõned rahvuspargid ja metsatukad. Aga see kõik näeb välja väga majandatud ja puutumatusest on asi kaugel. See ei takista muidugi keskmist inglast kõike kättesaadavat nautimast. Inglased on väga usinad matkajad ja jalutajad.  Aga Eestis saab vabalt minna metsa seenele, marjule, niisama hinge kosutama ja mõtteid mõlgutama. Inglaste jaoks on idee metsa seenele või marjule minekust aga üsna hipilik ning keskmine inglane ei teagi, mida söödavat metsast või põllult leida võib.

03:47

Nagu jaanuari alguses ikka, loevad maakonnad ja kohalikud omavalitsused üle tibusid: kui suur on elanikkond võrreldes aastataguse ajaga. Võrumaal pole põhjust masendusse vajuda, sest ehkki elanike arv on endiselt langustrendis, on ometi neljas omavalitsuses rahva arv suurem kui mullu ning maakonnaülene languski juba teist aastat pidurdumas.

Vaatame trende

Kui jälgida elanike arvu Võrumaal viimase kümne aasta jooksul, paistab selgelt silma, et rahvaarvu hoogne vähenemine jäi 2008-2011 aastal justkui paisu taha seisma. Üleilmne majanduskriis ei soosinud rännet – ka suurtes linnades ja naaberriikides polnud tööd hõlpsasti võtta  - ning nõnda väheneski sel ajal rahvaarv Võrumaal keskmiselt 1,01 protsenti aastas. 2012. aastal toimus aga järsk langus loomulikus iibes ning suurenes ränne, mistõttu põrutas rahvaarv justkui vabalangusesse. 2012. aastal vähenes Võrumaa elanike arv 652 inimese võrra, mis oli kaks korda rohkem, kui eelneval aastal. Ka 2013. aasta polnud Võrumaale soodne.

2014. ja 2015. aasta on aga olnud paljulubavad ja kahanemine on jõudmas masuaegsele tasemele. Huvitav, et „masuaegne tase“ on Võrumaa elanikkonna muutustele otsa vaadates positiivse tähendusega mõistepaar.

Kui nii mullu kui tunamullu tõusis rahva arv ainult ühes omavalitsuses, siis tänavu oli positiivse saldoga omavalitsusi juba neli. Viimase kümne aasta jooksul on nõnda paljude tõusjatega aastaid olnud ainult ühel korral (2012).

05:49