Nimi: Sulev Valner

Amet: Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Vanus: 50

Kuidas jõudsid kaugtööni?
Võrumaal elades antud ametis eriti teistsugust võimalust töötamiseks polegi. Ka enamik teisi huvitavaid väljakutseid, mis on Võrumaal elatud ca 7 aasta jooksul ette tulnud - näiteks ajakirjanduse alal, mis on minu õpitud eriala  - olid või oleks olnud seotud suures osas kaugtööga.

Many people have wondered over the time, where do the good ideas come from. As creativity is becoming more valued in today’s society, the most efficiency-driven companies, especially in ICT sector, have started thinking on how to create an environment suitable for super-creative professionals to innovate.

Have you noticed that some of the best ideas come to people when they are on their time off? They come back to office with extraordinary illumination and start eagerly to carry it out. Wouldn’t it be great if more of our professionals have those valuable light bulb moments and boosts in motivation? Unfortunately the employers very often don’t know how to enhance it.

Well, usually this phenomena occurs:
-          when you are away from the emergencies of  your busy life and constant interference, you can start to see the big picture;
-          when you are in a relaxed atmosphere, it’s easier to remember what is really important;
-          when you are out of your common element, the creative part of your brain is stimulated in new and different ways.
Being away (not only on a vacation) is proved to be productive and some of the ICT companies therefore have started to sponsor working retreats. What does this mean?

For example, every year, Bill Gates goes into seclusion for a „Think Week“, from which employees, friends and even family are strictly banned. He is actively disconnected and can effectively reflect, reset and clearly rethink his goals and aspirations. On a Think Week he does a lot of research, reads variety of books and papers, takes long walks, thinks through big ideas and challenges deeply. He comes back with lot of reflected information, new ideas, old ideas, existing projects and proposed ones, which was the initial aim of the retreat.

The point is to give a person the time, space and quiet to think. To shut out so that he can let in the inputs. New idea is a new network of neurons in one’s brain. The patterns inside a person are mimicking the patterns outside. In order to accept the new pattern of reflection, the pattern outside needs a change as well.

Valdur Mikita in his book “Lingvistiline mets” is claiming that secluded nature (especially forest) is almost magical place for self-observation and individual brain-storming.
 
That’s where Võrumaa comes in.

If one is looking for a wide variety of quiet, inspirational, yet convenient small country houses in forests and on hills in Estonia, they usually turn to Võrumaa. Every small questhouse in the region has it’s unique way of making a gift for the visitor. This gift is the opportunity to get very close with the nature – deep forests, small lakes and picturesque hills. If that doesn’t change the patterns – what will!

During the remote work campaign, Võrumaa is inviting all the ICT companies in Estonia to use the opportunity of Think Weeks in Võrumaa. Best places for innovation are easily found here.

Nimi: Timo Palo
Vanus: 37
Amet: Tartu Ülikool, spetsialist.
Peamine tegevus: teaduslik uurimistöö, populaarteaduslikud kirjutised, telelood, loengud.


Kuidas Sa jõudsid kaugtööni?


Ma olen maal üles kasvanud ja soov sinna tagasi pöörduda pärast ülikooliõpinguid oli kogu aeg olemas. Läks aega, aga ma teadsin, et ühel päeval tulen tagasi maale. Kui nii minu kui abikaasa töö võimaldas kodus töötamist, siis oli aeg maale kolimiseks küps.
Sügisel kirjutas Aigi Young Minu Võrumaa blogis põhjustest, mis tema pere Võrumaale (tagasi) tõid. 13 aastat Inglismaal elatud elu ja kogemusi seljataga, alustas Aigi taas elu võrumaakana. Nüüd võtab ta kokku möödunud seitse kuud. Mis vahepeal on juhtunud?
 
 

Võrumaa kevad on täis tihedat toimetamist. Foto: Maria Kängsep
Seitse kuud Eestis ja just nimelt Võrumaal! Mõtlesin, et on paras aeg teha väike kokkuvõte ja pajatada teilegi meie tegemistest ja kogemustest.
Kaugtöö annab võimaluse kujundada oma töökeskkonda selliseks, nagu parasjagu tarvis.
Seda postitust kirjutades istun ma füüsiliselt autos teel Tallinna poole. Erinevates kohtades ja kontekstides töötamine on paljudele inimestele tuttav ning sageli ei ole tarvidustki defineerida, kas tol hetkel on tegu kaugtööga. Aga mida suurema osa reaalsest tööajast selline kontorist-väljas töötamine võtab, seda selgemaks muutub tarvidus ka seda töötamise viisi organiseerida – luues tingimusi, motiveerides ja informeerides.

Kui mõni kuu tagasi hakkasime mõtlema inimestele, kes Võrumaalt kaugtööd teevad, saime kokku muljetavaldava nimekirja. Kahtlemata oli see kõigest jäämäe tipp, sest äärmiselt põhjalikult me seda kaardistamise tööd ei teinud. Samuti suhtusime definitsiooni paindlikult – ka ühemehefirma kodukontor võib olla kaugtöö, kui teenuse osutamise asukoht ei oma tegelikult teenusele olulist mõju (nt raamatupidajad, arhitektid). Samuti võib kaugtööks defineerida muusiku staapi, kus sünnib looming ja tehakse taustatöö, ehkki kontserdilava tõesti asub füüsiliselt mujal.

Oma meeskonnaga saime nimekirja ca 30 toreda inimese nime.

Loojad ja valgekraed Võrumaa metsades

Võrumaal igapäevaselt või peamiselt kaugtöö tegijad esindavad valdavalt loovaid ameteid – disainerid, koolitajad, muusikud, arhitektid jt. Aga on esindatud ka muud valgekraelised ametid, näiteks riigiasutuste nõunikud, ajakirjanikud. Esindatud olid ka ettevõtjaid.

Küsisime kaugtöö tegijatelt, miks nad seda teevad. Vastused olid kahesugused – ühed kinnitasid, et teevad just Võrumaal kaugtööd seetõttu, et siin on nende kodu. Kus siis veel!? Kuna töö iseloom kodus töötamist võimaldab, siis on see ainus hea võimalus elada ja olla oma kodus, lähedaste ja juurte juures ning vältida füüsiliselt kolimist.

Teise grupi jaoks oli põhjus Võrumaal kaugtöö tegemiseks hoopis erinev. See ei tulnud mitte soovist vältida kolimist ja olla kodus, pere juures, vaid nende enda teadvustatud valikutest oma töötamise ja elamise keskkonna kujundamisel. Nad soovisid töötada keskkonnas, mis on motiveeriv, inspireeriv ning terviklik. Vältida linnakeskkonna nõudlikku kiirustamist ja stressi ning töötada (ja luua) keskkonnas, mis toetab töö sisu ning inimlikke väärtusi.  Näib, et Võrumaa loodus ja rahu on suurepärane keskkond, mida oma kontorikuubikule soovida.

Võrumaal kaugtöö tegemine on üldiselt nauditav, kuid on ka väljakutseid, millega tuleb arvestada. Võrumaa kaugtöötamise boonustest ja piduritest saab peagi lähemalt lugeda Minu Võrumaa facebookilehel avaldatavatest kogemuslugudest.

3000 keskvalitsuse töötajat kaugtööle

Ometi on kaugtöö tegijaid meie hulgas aasta-aastalt üha enam. Seda protsessi toetab ka riiklik poliitika. Näiteks planeeritav riigireform, mille üheks eesmärgiks on luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. Riigimajade planeerimiselgi arvestatakse tulevaste avaliku sektori kaugtöötajatega, kes võivad vajada ka kaugtöökontoreid.

Samuti on ettevalmistamisel kava autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nõrgalt seotud avaliku võimu asutuste (nt sihtasutuste, inspektsioonide, ametite, agentuuride) väljaviimiseks pealinnast. Kaunis idee näeb ette, et igasse maakonda vähemalt üks selline kolitakse. Ka Võru maavalitsusele on saadetud küsimusega, millise ameti kolimiseks Võrumaale on olemas kõige suurem potentsiaal. Loomulikult ei tule kõik töötajad oma asutusega kaasa ning seal kus võimalik, jäävad töötajad maha kaugtööd tegema. Võrumaa elanikkonna saldot see ei suurenda, kuid üldise konteksti mõttes muudab kaugtöötamise igal juhul tavapärasemaks, kui see seda täna on.

Ka eraettevõtted on tegemas vajalikke kohandusi, sest tööjõu puudus nõuab ka erasektorilt suuremaid vastutulekuid ja paindlikkust kvalifitseeritud töötaja leidmisel.

Lõpetuseks. Ülikooliajal oli minu sagedane öine väljakutse opereerida üle interneti Norras asuvat koostootmisjaama. Jälgisin, et põlemiskambrites oleksid õiged temperatuurid, et tuhaeemaldus toimuks, avasin ja sulgesin vajadusel düüse, lisasin või vähendasin hapnikku, avarii korral kasutasin masinate jõudu takistuste eemaldamiseks. Lisaks programmiaknale oli püsivalt avatud ka veebikaameravaade tootmiskeskkonda. Arvuti oli mul kaasas alati, kui tuli hilistel õhtutundidel kodust väljuda, sest sama tööd sai tegelikult teha ka sõbra sünnipäeval või kohvikus. Kohusetunde  ja paindlikkuse küsimus.

Hääd blogi lugejad, jagage oma Võrumaalt kaugtöö tegemise kogemusi Minu Võrumaa Facebookilehel. Teistele innustuseks ning  kinnituseks, et selline töötamise viis on asjalik alternatiiv „tööl käimisele“.

Postituse autor Eveli Kuklane on Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja regionaalarengu alal ning Võrumaa kaugtöökampaania üks eestvedaja.