Enne kui sa edasi loed, tahan öelda järgmist. Mina tean, et Võrumaa inimestes on tahet ja elujõudu. Järgnev kirjeldus on äärmus, mis kunagi ei realiseeru, sest siin on motiveeritud ja sihikindlad inimesed (ettevõtjad, vabakonna esindajad, valdade ja linna juhid), kes mõtlevad strateegiliselt ning saavutavad eesmärke. Ometi on vahel tarvis mängida ka mõttemänge, et ühiselt teadvustada alternatiive. Mis juhtub kui … midagi ei tee.
Mis see SAVEA üldse on?
Lühend SAVEA tähistab Sihtasutust Võrumaa Ettevõtlusalade Arendus.
Lihtsustatult öeldes on tegemist sihtasutusega, mida plaanitakse luua Võrumaale, et agressiivselt meelitada piirkonda uusi investeeringuid ja ettevõtteid. Sihtasutus hakkab juhtima ja turundama kuut uut tööstusala (Misso, Väimela, Võrusoo, Antsla, Vastseliina ja Rõuge).
Teadupärast ettevõtlusalad ei müü ennast ise. Ka omavalitsustel puudub suutlikkus efektiivsesse turundustegevusse piisavalt investeerida. Rääkimata sellest, kui väheviljakas on turundada ühe piirkonna ettevõtlusalasid eraldi – igaüks oma. Tööstusalade võrgustik loob võimaluse tegeleda kogu piirkonna tööstuspotentsiaaliga kompleksselt, pakkudes investoritele kõige paindlikumaid lahendusi ning laia valikut teenuseid ja asukohti, lähtuvalt investori spetsiifikast ning eri tööstusalade võimalustest.
Lisaks tööstusalade turundamisele tegeleb sihtasutus veel Võrumaa kui investeerimiskeskkonna maine kujundamisega, piirkonnas tegutsevatele olemasolevatele ettevõtetele arenguvõimaluste ja laienemisvõimaluste loomisega ning ettevõtluse aktiviseerumisega kogu piirkonnas läbi uute tegevuskohtade tekke.
Paraku täna seda sihtasutust veel ei ole. Ponnistused kaasata sihtasutuse loomisse ka riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, nagu algselt läbi sai räägitud, on jäänud viljatuks. Millist kasu loodetakse SAVEAst Võrumaale, sellest pisut hiljem.
Millisena nähakse Võrumaa tulevikku?
2040. aastal elab Statistikaameti prognoosi järgi Võrumaal u 24 000 inimest, mis tähendab rahvastiku arvu vähenemist tänasega võrreldes umbes 9 500 inimese võrra. Võru linna elanike arvuks prognoositakse 9000 inimest, mis on tänasest 3800 elaniku võrra vähem. Kolmest inimesest jääb alles kaks.
Mida selline kahanemine kaasa tooks?
Kui kaovad inimesed, hakkavad vähehaaval kaduma ka teenused. Kahanevad nii kohaliku omavalitsuse pakutavad teenused, kui ka need, mida pakub riik või erasektor. Vähem inimesi tähendab ju vähem tarbijaid.
Kolmandiku võrra vähem tarbijaid on suur surve erasektorile – igasse poodi, panka, postipunkti, tanklasse ja kommertsliinibussi ei jätku enam kliente, et tegevus majanduslikult ennast õigustada saaks. Paljud peavad uksed sulgema.
Ka avaliku sektori poolt pakutavad teenused vähenevad. Tervishoiuteenuste valik ja kättesaadavus väheneb, rahvamajade ülevalpidamine muutub liiga kulukaks, lasteaiad ja koolidki optimeeritakse, vähenevad huvitegevuse valikud ning suletakse maakonnabussliine. Kohalike omavalitsuste võimekus täita talle pandud ülesaneid üha kahaneb. Tõenäoliselt on keeruline hoida korras olemasolevaidki objekte, rääkimata investeerimisest uutesse avalikesse objektidesse.
Vähem inimesi toob kaasa ka selle, et kui täna maksab kinnisvara Võrumaal vähem, kui sellesse tehtud investeeringu väärtus, siis tulevikus ei maksa see enam paaegu midagi. Elu- ja äriruumide turul ületab pakkumine mitmekordselt tegelikku nõudlust, turg ei ole tasakaalus ning Võrumaa kinnisvara odavneb. See omakorda muudab keerulisemaks Võrumaale kas äri- või elupindade ehituseks laenu võtmise – pakutav tagatise väärtus lihtsalt ei võimalda seda. Ja see kiirendab lahkumist veelgi.
Aga inimesed?
Vähem inimesi tähendab ka tööturupingeid. Ühelt poolt ei ole ettevõtjatel motivatsiooni piirkonda investeerida, sest vaba tööjõudu on vähe. Teiselt poolt pole töötutel inimestel ka valikut uuteks väljakutseteks. Töö ja töötaja leidmine muutub järjest keerulisemaks.
Ometi on selge, et õnnelik inimene on hõives inimene. Töötuse kandmiseks peab inimeses olema väga palju sisemist jõudu, sest pikaajaliselt töötu on sageli õnnetu. Tema eneseteostuse võimalus on piiratud, seesmine turvatunne ja rahulolu häiritud, ta ei saa endale ega oma perele võimaldada paremaid tingimusi, mida ta ometi väga sooviks. Kuhjuvast murest tekib depressioon, mis viib omakorda uute sotsiaalsete pingete tekkimiseni, alkoholi liigtarbimiseni, perevägivallani, toimetulematuseni. Kui lasta probleemidel kuhjuda, tuleb hiljem sekkuda sotsiaalalal.
Mida see sinule tähendab?
Kas sa kujutad ette, et sul tekib soov saata kaugele sugulasele päris jõulukaart. Häda algab siis, kui avastad, et Sul pole ei ümbrikut ega marki. Sa pead sõitma mitukümmend kilomeetrit postipunktini, et vajalikud vahendid soetada. Teine kord sõidad sa postipunkti siis, kui viid kirja kirjakasti, sest tänased kirjakastid on hajaasustusega piirkonnast otstarbekuse kaalutlustel lihtsalt kaotatud.
Sa otsustad minna puhkusereisile. Lennukiga Pariisi. Lend väljub kl 4 pärastlõunal ning kestab 2 tundi ja 45 minutit. Lennujaamas pead olema kaks tundi varem. Kuna autot lennujaama juures parkida on keeruline, valid ühistranspordi. Sõitu Tallinnasse alustad sa paraku enne kukke ja koitu, sest ühistranspordi graafik on hõre. Tartus toimub ümberistumine. Siis imestadki, et kuidas teekond Tallinnasse koos seal sunnitult veedetud ajaga võtab mitu korda rohkem aega ning ümberistumisi kui Tallinnast liikumine Euroopa südamesse.
Sinu eakas vanaisa kukub ja murrab randme. Õnneks polnud tegu ajakriitilise traumaga – ta suudab ära oodata kiirabi saabumise, mis võtab paar tundi. Valus oli küll. Vanaisa käsi pannakse kipsi. Käe liikuvuse taastamiseks määratakse talle hiljem taastusravi. Seda teenust pakutakse kahjuks ainult Tartus, mistõttu võtadki Sa pikema perioodi jooksul regulaarselt vabu päevi, et vanaisa käsi jälle liikuma saaks.
Oh õnnetust, nüüd selgus, et su laps vajab logopeedilist abi, kuid logopeede on Võrumaale jäänud nii vähe, et järjekord nende vastuvõtule on poolteist aastat. Sa oled õnnelik, et sul õnnestub vanaisa taastusravi ning lapse logopeedikülastus Tartus ühele päevale sättida. Ühtlasi võtad sa koolist vabaks ka vanema lapse, et temaga Tartus asuvast politseiameti teeninduspunktist läbi lipata – tema ID kaart aegus ja tarvis on taotleda uut. Õnneks on autos veel üks vaba koht ning saad kaasa võtta ka naabrinaise, kes on riskirase ning vajab seetõttu täiendavaid uuringuid, mida Võrumaal ei pakuta. Ta tuleb tagasi bussiga, sest tema vastuvõtuaeg on alles hilisel pärastlõunal. Sa oled lahkesti nõus ta hiljem Võrust bussijaamast peale võtma, sest peale kella poolt kuut maakonnaliinid enam ei sõida.
Sinu hea sõber kaotas mõni aasta tagasi töö – koondamise tõttu. Ta hooldas kodumasinaid, kuid ettevõte suleti seoses raskete aegadega – kliente ei jätkunud. Mõnda aega nokitses ta kodus, kuid langes siis järjest sügavamasse depressiooni. Uut sobivat tööd ta ei ole leidnud. Nüüd enam ei otsigi. Sul on valus vaadata, kuidas ta on muutunud. Ta käis varem sportimas, oli alati rõõmsameelne ja seltskondlik. Nüüd on ta inimvare, osalt on süüdi ka probleemiks muutunud alkoholi liigtarvitamine. Tema naine võttis nende ühised lapsed ja lahkus kodust. Väidetavalt mehe vägivaldse käitumise tõttu. Naine elab nüüd lastega valla sotsiaalkorteris.
Millised on lahendused, mida räägivad strateegilised kavad?
Siit tulenevalt on maakonna suurimaks väljakutseks ühelt poolt väheneva rahvaarvu tingimustes vajalike teenuste pakkumine ning teiselt töökohtade loomine, pidurdamaks elanikkonna vähenemist. Parim regionaalpoliitika on ettevõtluspoliitika, sest just ettevõtjad on need, kes teevad investeeringuid ja loovad piirkonnas uusi töökohti. Parem majanduslik heaolu toob inimesed maakonda tagasi.
2014. aastal koostati siseministeeriumi eestvedamisel riiklik Kagu-Eesti tegevuskava aastateks 2015–2020. Selle kava üks peamisi eesmärke on Eesti julgeoleku suurendamine piiriäärsetel aladel piisava asustuse hoidmise ja sealsete inimeste parema kaasamise kaudu. Selleks, et inimesed Kagu-Eestisse elama jääda või elama tulla tahaksid, peab neil olema piirkonnas tasuvat tööd. Kolme maakonna esindajate ja siseministeeriumi koostöös lepiti kokku, et tegevuskava üks peamisi eesmärke on ettevõtlikkuse ja tööhõive soodustamine. Eraldi on välja toodud tööstusalade arendamise vajalikkus: jätkatakse sobivates kohtades ettevõtlus- ja tööstusalade rajamist ja edasiarendamist ning luuakse tööstusparkide arendamise sihtasutus Ida-Virumaa eeskujul.
Samaaegselt Võru maakonna arengustrateegiaga koostati maakonnas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskava, kuhu valiti need Võrumaa projektid, mille elluviimine aitab enim kaasa maakonna arengule ja jätkusuutlikkusele. Kavas on kaks ettevõtlusalade projekti, ettevõtlusinkubaator ning kahe olemasoleva ettevõtlusala infrastruktuuri parendamine.
Ka Võrumaa arengustrateegia seab peamiseks eesmärgiks rahvaarvu vähenemise pidurdamise. Uute ettevõtlusalade rajamine ja nende opereerimiseks sihtasutuse loomine aitab kõige enam kaasa selle eesmärgi täitmisele. Mitte ükski teine tegevus pole täna piirkonna jätkusuutlikkuse kindlustamiseks olulisem. Seega, SAVEA on selle sajandi suurprojekt Võrumaal, mille eesmärk on luua töökohti, et pidurdada elanike väljavool piirkonnast. Et me ei eksiks võrrandisse, mille kohaselt VÄHEM INIMESI=VÄHEM TARBIJAID=VÄHEM TEENUSEID. Ja siit edasi veel vähem inimesi ja teenuseid.
Kahjuks peame täna tõdema, et hoolimata kohapealsetest pingutustes, seisame samal kohal. Sihtasutuse loomiseks on vaja riigi koostööd, aga paraku vaatab Tallinna poolt vastu huvipuudus ja ükskõiksus.
Miks meil on vaja riigi abi?
Räägime selle teema taas üksipulgi lahti. Uued tööstusalad on suures osas planeeritud riigi maadele. Selleks, et tööstusalade väljaehitamiseks saaks taotleda vahendeid, peab maad taotlejale üle andma. Tänane seadusandlus ei võimalda maad anda üle kohalikule omavalitsusele ettevõtluse arendamiseks. Lahendus on anda maad üle sihtasutusele, mille üheks asutajaks riik ise on.
Tõsi ta on, et varsti muutub riigivara seadus ning siis on juriidiline takistus maade KOV-ile üle andmiseks kõrvaldatud. See skeem on aga Võrumaa jaoks paraku puudulik: esiteks ei jõuaks riik teha vajalikke toiminguid nende 28 päeva jooksul, mis jäävad seaduse jõustumise ning vahendite taotlemise vooru sulgumise vahele. Teiseks on riigi panusel ka moraalne mõõde: ettevõtluskeskkonna tugevdamine ei ole seaduse järgi kohalike omavalitsuste ega maavalitsuse funktsioon, see on riigi funktsioon. Kagu-Eesti piirkonna majanduse tugevdamine on riiklikes kavades korduvalt mainitud, see on see koht, kus riik saab näidata oma panust.
Miks vajab SAVEA ka riigi osalust:
- Riigi asutatud sihtasutus tööstusalade operaatorina on väga oluline usaldusargument investori jaoks. Seda on kinnitanud ka Ida-Virumaa kogemus.
- Tööstusalad olid planeeritud reformimata riigimaadele. Möödunud aasta lõpuga on vajalikud toimingud maade ettevalmistamiseks tehtud. Neid maid saab kasutada ainult siis, kui riik need üle annab.
- Ees on ootamas haldusreform, mis väljakujunenud jõujooned segi lööb. Peale haldusreformi rakendumist võib prognoosida endiste valdade püüdlusi oma mõju ja esindatuse säilimiseks, mis tõstab uuesti esile koostöösuutlikkuse küsimuse. Riigi osalus lisab tööstusalade arendusele regionaalse mõõtme ning suurendab kohalike omavalitsuste võimekust teha selles vallas koostööd.
Miks seda juba siiani pole loodud?
Võrumaa on teatud mõttes nagu turutõrke piirkond ning vajab riigipoolset koostööd ja soosivat suhtumist. Meil ei ole sadama, lennujaama ega raudtee eelist, ometi ettevõtluse alustamiseks vajalikud investeeringud maksavad sama palju kui Tallinnaski. Majandusprotsessid ei kulge siin ladusalt ning seetõttu on riigi majanduse ja julgeoleku huvides vajalik riigi täiendav tähelepanu.
Pakkusime Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile võimalikku mudelit majanduse edendamiseks Kagu-Eestis SAVEA näol. Võrumaa soov ei ole selle algatusega ressursse ümber jagada, vaid luua uut väärtust. Ida-Virumaal on samasugune sihtasutus edukalt käivitunud ning ministrid ei jõua tagantjärgi ära kiita sealset kohalikku initsiatiivi ja riskijulgust. Võrumaa on just sama ambitsioonikas, mistõttu on arusaamatu, miks riik ei taha kaasa tulla siinsete plaanide realiseerumiseks. Ka Ida-Viru sihtasutus poleks seda suutnud ilma riigiga koos loodud sihtasutuseta.
Võib-olla on riigil mingi teine alternatiiv, kuidas Kagu-Eestis võiks elu areneda. Kahjuks piirkonnale sellest räägitud ei ole. Pole ka näha käegakatsutavaid tegevusi. Kuidas riik soovib säilitada elamisväärset elu koos kõigi teenustega kõige perifeersemates maakondades? Kas ta üldse soovib seda? Miks ta peaks seda soovima? Tõenäoliselt lööb riik siinkohal lauale Eesti Regionaalarengustrateegia ja Eesti 2030+, lisaks öeldakse, et saite ju oma piirkondliku tegevuskava. Aga mis kasu on kavast, millel pole jalgu all. Mis kasu on sellest, et erinevates riiklikes teemaülestes arendusdokumentides toodud eesmärgid ei kajastu ministeeriumite tegevuskavades?
Millist Võrumaad tahan mina aastal 2040?
 |
| Britt Vahter |
Mina tahan, et minul, mu perel, naabritel, kaaskondsetel oleks siin hea elada: siin jätkuks tööd, kodulähedasi koole, vajalikke teenuseid. Ma tahan, et minu lastel/lastelastel oleks kaaslasi, kellega mängida, minu lähedal oleksid naabrid. Ma tahan, et inimesed siin oleksid õnnelikud. Pole ju palju tahta!?
Jah, ma usun, et selle visiooni saavutamisel mängib SAVEA võtmerolli. Kuni pole veelgi paremat ideed… Vajalikke samme tuleb astuda täna, sest iga päev töötab ju piirkonna kahjuks!
Siinkohal esitanud üleskutse kõigile inimestele, kellel lasub ametikoha tõttu vastutus Eesti majandusarengu, regionaalse arengu, julgeoleku või sotsiaalse keskkonna tugevdamise eest. Kirjuta mulle, mis on sinu Suur Plaan Võrumaa päästmiseks ja kuidas sa oled seda ellu viimas? Mõtteid ootan britt.vahter@voru.maavalitsus.ee.
Postituse autor Britt Vahter on Võru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning SAVEA projekti üks eestvedaja.
