KAUGTÖÖ VÕRUMAAL: POLAARUURIJA, METEOROLOOG, LOODUSFOTOGRAAF TIMO PALO



Nimi: Timo Palo
Vanus: 37
Amet: Tartu Ülikool, spetsialist.
Peamine tegevus: teaduslik uurimistöö, populaarteaduslikud kirjutised, telelood, loengud.

Kuidas Sa jõudsid kaugtööni?

Ma olen maal üles kasvanud ja soov sinna tagasi pöörduda pärast ülikooliõpinguid oli kogu aeg olemas. Läks aega, aga ma teadsin, et ühel päeval tulen tagasi maale. Kui nii minu kui abikaasa töö võimaldas kodus töötamist, siis oli aeg maale kolimiseks küps.

Kuidas Sinu puhul kaugtöötamine igapäevaselt välja näeb?

Tavapäraselt saab tööpäev alata pärast laste kooli/lasteaeda viimist. Sõltuvalt ülesannetest ja tegevustest võib see lõppeda õhtul  laste koju naasmisega või ka kesta teinekord hiliste öötundideni. Laste huvialaringidesse sõidutamine võtab paraku sageli päevast oma aja ja sunnib tööaega venitama õhtutundidele. Tihti tuleb ette ka tööalaseid sõite põhjapoole linnadesse. Siis püüan võimalikult palju tegevusi ühte sõitu ühildada. Mõnikord võib selline nö. komandeering kesta mitu päeva ja siis tuleb sõpradelt ulualust küsida.

Miks Võrumaa?

Minu jaoks muud alternatiivi sisuliselt polnud. Ma olen siin üles kasvanud, need on tuttavad ja armsaks saanud loodusmaastikud. Mulle meeldib siinne rahutu reljeef ja mitmekesine maastikupilt, kus metsatukad ja niidud vahelduvad järvesilmade ja väiksemate sooaladega. Ma ei kujuta ette ennast elamas kusagil tasandikul suurte põldude keskel. Peale looduse on võrokestel omanäoline kultuur ja identiteet. Siin on mõnusalt muhe elada. 

Millised on Sinu silmis kaugtöö plussid ja miinused?

Plussiks on kahtlemata kogu ümbritsev looduskeskkond. Kui tunned, et arvutitöö peas kõik kokku jooksutab, siis tõused püsti, astud uksest välja, ja oledki kohal - elukeskkonnas, mis on meile inimestele loomulik ja vajalik. Siis võid vahelduseks teha mida iganes: lähed jalutad või teed jooksuringi, lõhud mõne puuhalu, viibutad vikatit, ja saadki pea klaariks ning võid edasi töötada.

Kodukontori ja selle ümbruse võid ise oma soovi ja käe järgi kujundada. Peale nägemismeelega tajutava on siin vaikus ja lõhnad. Isegi kui me ei teadvusta maastiku helipilti ja lõhnabuketti, siis alateadlikult mõjutavad nad meie käitumist, mõtlemisvõimet. Inimene tihti ei oska arvatagi, kuivõrd väsitav ja kahjustav on linnamüra ja tänavatel sissehingatav õhk.

Maal õpib inimene ka märksa säästlikumalt elama. Hea näide selles osas on külmkapp. Kui toidukauplus asub ikka kaugel, siis külastad seda ka harvem. Nii tarbid ära kõik, mis külmikus kord juba on. Ei ole nii, et ahh seda väga enam ei taha, lähen parem millegi uue ja parema järgi. Maal saad aru, et vesi ei tule ei kusagilt ja lõputult, samuti ei kao reovesi ei kuhugi. Oma küttepuud teed ise, ühtteist kasvatad ka aiamaal. Linnas lihtsalt maksad ja ongi kõik. Maal on tarbimisest parem ülevaade ja see õpetab säästlikkust.

Samas ei maksa maaelu suhtes luua ka illusioone. On ka miinuseid või oleks ehk õigem öelda väljakutseid. Maal on praktiliselt kõik teenused kaugel, miski pole kohe käepärast võtta. See tähendab rohkelt autoga ringisõitmist. Sõltuvalt asukohast võib sõitmine tähendada laste kooli/lasteaeda/huviringidesse viimist/toomist, toidu hankimist, majapidamis- ja ehitustöödeks vajaliku toomist, tööga seotud sõidud ja muud. Pidevalt tuleb läbi mõelda, kuidas ühe sõiduga mitut asja ühildada, et autosõidu kilomeetrid oleksid võimalikult efektiivsed. See sunnib oma tegevust rohkem planeerima. Tuleb arvestada ka märkimisväärse autokütusele mineva lisakuluga. Paraku on sageli ka teede olukord kohutav.

Häda on ka selles, et suurem osa ettevõtmisi ja üritusi, olgu töö või huvialaga seotult, toimub ikkagi suurtes linnades. Võrumaalt liikudes tähendab see märkimisväärset aja- ja transpordikulu.

Endiselt on probleemiks piisavalt kiire ja stabiilse internetiühenduse puudumine ja mõnes paigas isegi stabiilne elektriga varustatus. Valguskaabel veetakse küll suurematest maa-asulatest läbi ja hõisatakse, et nüüd on meil terve Eesti kiire internetiga kaetud. Lõpptarbijale on sellest aga vähe tolku, sest oma majapidamiseni selle ühenduse viimine on ikkagi kallis lõbu. Mobiilne internet on abiks aga ei suuda sageli siiski pakkuda veel piisavat stabiilsust ja kiirust.

Missugused on Sinu head nipid edukaks kaugtöö?

Kui vähegi võimalik, siis tasuks ka kodus tööruum eraldada muudest eluruumidest, et privaatsus oleks vajadusel tagatud. Töökabineti vajadusega tasuks juba ehitustöö planeerimisel arvestada. Ikka juhtub nii, et lapsed jäävad koju või tuleb teinekord ka olude sunnil töötada väljaspool tööaega. Töö on siis seda efektiivsem kui muu kodune eluolu seda ei häiri. Kuna kodukontoris oled ise oma aja peremees, siis nõuabki see endalt suuremat distsipliini tööaja planeerimisel, aga võimaldab samas ka paindlikkust. Nii võib mõnikord juhtuda näiteks, et päevasel valgel ajal teed ära mingi pakilise kodutöö ja õhtul, kui lapsed kodus ning lärmi rohkem, võtad ette palgatöö.

Paljudes maakohtades on endiselt probleeme stabiilse elektrivoolu ja pinge varustatusega. Vältimaks halbu üllatusi tasub võimalusel lauaarvutitele muretseda UPS seade.

Äkki on Sul jagada mõnd lugu kodus töötamise kohta?

Mul konkreetset lugu hetkel ei meenu, kuid eks neid seikasid on ikka ette tulnud seoses asukohaga ja selle leidmisega. Kui elad pärapõrgus metsade keskel ja aadressiks on vaid kohanimi, siis on selle leidmine mõnikord nagu orienteerumisülesanne. Inimesed usaldavad tänapäeval sageli  liigselt auto navigatsioonisüsteemi. On tulnud ette pikemaid otsimismissioone ja ka vastupidiselt on mõnel väga hea vaist. Kord veebipoest kaupa tellides sai muheletud, et no eks näis, kui kaua ja mitme telefonikõnega kuller pärale jõuab. Üllatuseks oli aga kaup järgmisel hommikul ukse taga ilma ühegi kõneta. Samas on nähtud ka ekslejaid, kes on otsinud kaardil veel eksisteerivaid, kuid looduses juba kadunud teid. Mõned sõbrad on sisse marssinud ka naabertallu, enne kui on taibanud, et koht pole vist päris õige.